El Coronel No Tiene Quien Le Escriba

Gabriel Garcápa Márquezit on kirjeldatud kui suurimat hispaania kirjanikut pärast Cervantese teoseid ning „El coronel no tiene quien le escriba“ peetakse üheks tema parimaks teoseks. See mõtlik ja atmosfääriromaan toimub väikeses Colombia linnas, kus pettunud ja kangekaelne kolonel, „Tuhandepäevase sõja“ veteran, ootab ikka veel, pärast kolmekümmet aastat, kirja, mis lubaks tema sõjapensioni väljamaksmist.

Vana sõdur ja tema naine leinavad oma ainsa poja jõhkrat tapmist ning lugu nende võitlusest vaesuse ja haigusega kulmineerub koloneli trotsliku keeldumisega loobuda oma armsast võitluskukesest, olgu tagajärjed kui tahes tõsised.

Liigutav jutustus avaldab austust inimloomuse vastupidavusele ja inimese soovile ellu jääda raskete raskuste kiuste. Romaan heidab valgust ka Ladina-Ameerika tormilistele usulistele ja poliitilistele probleemidele.

Giovanni Pontiero tunnustatud kriitiline väljaanne, mis on nüüd täiendatud kronoloogia ja bibliograafiaga, pakub inglise keelt kõnelevatele õpilastele sissejuhatuse, märkmeid teksti kohta ja valitud sõnavara.