Illusioonide lõpp

Me elame tuleviku suhtes suure ebakindluse ajastul. Need kahekümnenda sajandi lõpu joovastavad päevad, mil külma sõja lõpp näis juhatavat sisse uue ja optimistlikuma ajastu, tunduvad nüüd kauge mälestusena. Viimase paarikümne aasta jooksul on meid räsinud üks kriis teise järel ning idee, et inimkond on parema tuleviku poole teel, tundub illusioonina.

Alles nüüd näeme selgelt lääne ühiskondade viimase 30 aasta jooksul toimunud sügavate muutuste tegelikku ulatust ja struktuuri. Klassikaline industriaalühiskond on muutunud hilismodernseks ühiskonnaks, mida kujundavad polariseerumine ja paradoksid. Sotsiaalse läbiv singulaarsus, orientatsioon ainulaadsele ja erakordsele tekitab süstemaatilisi asümmeetriaid ja ebavõrdsust ning seetõttu käivad progress ja rahutus käsikäes. Reckwitz uurib seda singulaarsuse ja polariseerumise kahetist struktuuri, nagu see avaldub meie ühiskondade erinevates sektorites, ja seejuures visandab ta välja oleviku kesksed struktuurilised tunnused: uus klassiühiskond, postindustriaalse majanduse tunnused, konflikt kultuuri ja identiteedi vahel, eneseväljendus, mis tuleneb autentse eneseteostuse otsimise imperatiivist, ning liberalismi poliitiline kriis.

Tuginedes tema teedrajavale teosele "Singulaarsuste selts" , pakub see uus raamat suurt huvi sotsioloogia, politoloogia ja üldiselt sotsiaalteaduste tudengitele ja teadlastele ning kõigile, keda huvitavad meie aja suured sotsiaalsed ja poliitilised küsimused.