Näomask COVID-i ajal
Lihtne riidest näomask on võtmetegur võitluses COVID-19 ülemaailmse leviku vastu. Lisaks oma rollile koroonaviiruse nakkuse eest kaitsva kattena on näomask aga võimsa sümboolse ja poliitilise võimu kandja ning tekitab intensiivseid emotsioone. Sotsiaalteooria põhjal loodud rahvusvahelisest perspektiivist lähtudes pakub raamat „Näomask COVID-ajastul: sotsiomateriaalne analüüs” intrigeeriva ja originaalse uurimuse näomaski kandmise sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ajaloolistest mõõtmetest COVID-ajastul.
Becki „riskiühiskonna“ asemel elame nüüd „COVID-ühiskonnas“, mille pikaajalisi mõjusid pole veel kogenud ega ette kujutatud. Kõik on muutunud. COVID-kriis on loonud uusi sotsiaalsuse vorme ning uusi elamis- ja liikumisviise läbi aja ja ruumi. Selles uues maailmas on näomaskist saanud oluline objekt, mida positsioneeritakse kui üht peamist viisi, kuidas inimesed saavad end ja teisi koroonaviiruse nakatumise eest kaitsta. Näomaskil on nii sümboolne tähendus kui ka praktiline väärtus. Teoreetik Jane Bennetti sõnul on näomask omandanud uue „asjajõu“, kuna see liitub inimkehadega nendel ebakindluse, haiguste ja surma aegadel.
Näomaski roll COVID-i ajal on olnud arutelude ja lahkarvamuste objekt, mis on tekitanud tugevaid tundeid. Oluline on arvestada ajalooliste ja kultuuriliste kontekstidega, milles COVID-nakkuse vastaseid näomaske kantakse (või ei kanta). Mõnes riigis, näiteks Jaapanis ja teistes Ida-Aasia riikides, on näomaski kandmisel pikk traditsioon. Täielik või osaline näo katmine, näiteks loori kandmine, on levinud praktika sellistes piirkondades nagu Lähis-Ida. Paljudes teistes riikides, sealhulgas enamikus globaalse põhja riikides, on enamikul inimestel peale tervishoiutöötajate näomaskidega vähe või üldse mitte kogemusi. Nad on pidanud õppima, kuidas mõista näomaski kandmist kui kaitsepraktikat ning kuidas lisada näomaske oma igapäevastesse praktikatesse ja rutiinidesse.
Näomaskide kandmise tavad on muutunud väga poliitiliseks. USA-s on toimunud proteste näomaskide kandmise vastu, mis põhinevad „suveräänsel individualismil“ – kontseptsioonil, mis on väga spetsiifiline selle riigi tänapäeva poliitilisele kliimale. Näomaske on kantud ka poliitiliste avalduste tegemiseks: näiteks rassismivastaste avalduste edastamiseks, aga ka Trumpi kampaania toetamiseks. Samal ajal on kuulsused ja mõjutajad püüdnud propageerida näomaskide kandmist oma brändingu osana, samas kui kunstitegijad, muuseumid, disainerid ja uudsete moekaupade tootjad on näinud võimalust sellest ootamatult tekkinud uuest turust kasu lõigata. Näomaskidest on saanud nii moeese kui ka meditsiiniseade: nii viis kandja individuaalsuse ja veendumuste kui ka eetilise hoiaku väljendamiseks seoses vajadusega kaitsta oma ja teiste tervist.
Näomask COVID-19 ajastul: sotsiaalmateriaalne analüüs pakub lühikese ja arusaadava analüüsi näomaski sotsiaalmateriaalsetest mõõtmetest COVID-19 ajastul. Raamat sisaldab seitset lühikest peatükki ja epiloogi. Me toome sotsiaalmateriaalsed teoreetilised vaatenurgad kokku veenvate näidetega rahvatervise nõuannetest ja kampaaniatest, maskivastasest aktivismist ja popkultuurist (uudised, ajaveebipostitused, videod, veebipoed, kunstiteosed), et illustreerida meie teoreetilisi seisukohti, ning kasutame analüüsi toetamiseks pilte.