Galileo

Kuigi Galileo Galilei elas ja suri sajandeid tagasi, on tema lugu meie eludes olulisem, kui me arvata oskame. Tänapäeval seisame silmitsi tohutute väljakutsetega, nagu kliimamuutused, mida eiravad või kahtluse alla seavad need, kes kardavad, et nende mõju kahjustab ettevõtete kasumlikkust. Teised esitavad vale dihhotoomia religiooni ja teaduse vahel, et lükata tagasi teaduslikke tõendeid, mille mõju nad kardavad. Galileo astus selle probleemiga silmitsi 400 aastat tagasi. Tema avastused põhinesid vaatlustel ja katsetel. Tema teleskoobid paljastasid seni tundmatuid planeete, teiste planeetide ümber tiirlevaid kuusid ja muid avastusi, mis sisuliselt kinnitasid Koperniku universumit, mille kirik oli ketserlikuna tagasi lükanud, kuna kiriku teoloogid nõudsid Piibli sõnasõnalist lugemist. Isegi Augustinus viiendal sajandil väitis, et Piibel kuulub usu, mitte mõistuse valdkonda. Aga kui Galileo esitas Rooma kirikliku kohtu ees sisuliselt sama seisukoha, keelati tal enam raamatuid avaldada. Livio Galileo elulugu näitab meile, kuidas suur mõtleja tegi oma avastusi taeva kohta ja sõnastas ka füüsika põhiseadused. Astrofüüsikuna pakub Livio aimu sellest, kuidas Galileo oma järeldusteni jõudis, mis tänapäeval teadaolevalt olid täpsed. Koos Newtoniga on Galileo üks kahest suurkujust teadusrevolutsiooni koidikul. Ta nõudis võimalikult laia publikuni jõudmist, avaldades oma töid itaalia keeles, mitte ladina keeles, nagu see oli olnud kuni tema ajani, mil rahvakeeled kogu Euroopas kiiresti ladina keelt asendasid. Galileo uskus, et iga haritud inimene peaks tundma nii teadust kui ka kirjandust. Kas Galileo ütles oma kohtuprotsessi lõpus, kui ta oli sunnitud oma avastusi tagasi võtma, legendi kohaselt: "Ja ikka liigub see", viidates Maa liikumisele ümber Päikese? Livio sõnul see pole tõenäoline, kuid Galileo on sellegipoolest inspiratsiooniks teadlastele ja neile, kes hindavad avatud meelega uurimist, mis, nagu Livio meile meelde tuletab, on tänapäevalgi ohustatud.