Populismi globaalne tõus

Kunagi äärmuslikuks nähtuseks peetud populism on tagasi. Samal ajal kui mõned poliitikud ja meediakanalid esitlevad seda ohtlikuna USA-le, Euroopale ja Ladina-Ameerikale, kiidavad teised seda kui lahendust vigastele demokraatiatele. Pole üllatav, et populismi kohta on palju küsimusi. Kas see tõesti ohustab demokraatiat? Miks populism on järsult tõusnud? Ja millest me räägime, kui räägime "populismist"?

Populismi ülemaailmne tõus viitab vajadusele seda kontseptsiooni ümber mõelda. Kuigi populism põhineb endiselt klassikalisel lõhel „rahva” ja „eliidi” vahel, on selle sõltuvus uutest meediatehnoloogiatest, muutuv suhe poliitilise esindatusega ja kasvav kõikjalolek pannud seda muutuma nüansirikkalt ja nõudlikult. Benjamin Moffitt väidab, et populism ei ole üks tervik, vaid poliitiline stiil, mida esitatakse, kehastatakse ja rakendatakse erinevates poliitilistes ja kultuurilistes kontekstides. See uus arusaam annab populismile tähenduse ajal, mil meedia läbib poliitilist elu, valitseb kriisitunne ja populism on muutunud tõeliselt globaalseks.