Hanamonogatari

Meie hale kangelane, tema parandatud tüdruksõber ja mälukaotusega klassi president on kõik lõpetanud oma keskkooli kusagil kõrbes ning ennast safistiks ja endiseks korvpalliässaks nimetav Kanbaru, kes „vigastuse” tõttu pensionile läks, alustab oma viimast kooliaastat ja selle loo jutustaja hääl on palju enesessevaatavam kui neil roppudel sportlastel, keda me arvasime end tundvat.

Ilma oma armastatud mentorite seltskonnast, ainsast teisest inimesest tema ümber, kellel on mingeidki praktilisi teadmisi kõrvalekalletest – noorem Ogi Oshino, kes on ilmselt Hawaii särki kandva folkloristi sugulane –, tunneb ta end pisut üksikuna ja masendununa ning hirmust, et Ahvikäpa abil tema vasakus käes elav kurat võib tema une ajal uuesti tegutseda.

Uurides kuulujuttu, mis võib temani tagasi viia, piilub endine staar negatiivsuse kuristikku nimega Roka ehk „vahalill“, et tegelaskuju tähendust omandada. Kas patukahetsev Kanbaru, kes on lõksus auku, millest pääses vaid tüdruk, kes suutis oma korvpallikoondise meistrivõistlustel pealtpaneku sooritada, suudab siiski agressiivne olla?