
Heideggeri topoloogia
Malpas jälgib Heideggeri topoloogia arengut läbi kolme etapi: 1910. ja 1920. aastate algusperiood läbi teose „ Olemine ja aeg “, mille keskmes on „olemise tähendus“; 1930. aastate keskpaik kuni 1940. aastate algusperiood, mille keskmes on „olemise tõde“; ja hiline periood alates 1940. aastate keskpaigast, mil esile kerkib „olemise koht“. (Malpas seab kahtluse alla ka laialdaselt korratud argumendid, mis seovad Heideggeri koha ja kuuluvuse mõisted tema seotusega natsismiga.) Malpas väidab, et Heideggeri tähtsus koha mõtlejana ei peitu mitte ainult Heideggeri enda uurimustes, vaid ka selles, kuidas ruumiline ja topograafiline mõtlemine on Heideggeri töödest voolanud teiste viimase 60 aasta võtmemõtlejate töödesse.
