NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeolekuorganisatsioonide ajalooline sõnastik

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaline liit, mis loodi Põhja-Atlandi lepingu allkirjastamisega 4. aprillil 1949. Lepingule kirjutasid alla Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island. Tänapäeval kuulub NATO-sse kokku 26 riiki.

NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeolekuorganisatsioonide ajalooline sõnaraamat käsitleb Atlandi alliansi päritolu, struktuuri ja korraldust akronüümide ja lühendite loendi, kronoloogia, sissejuhatava essee, bibliograafia ja enam kui 1000 ristviidetega sõnastikukirje abil, mis käsitlevad alliansi peasekretäre, Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajat ja kõiki sidusorganisatsioone, mis on loodud NATO ulatuse suurendamiseks laiemas Euro-Atlandi julgeolekuarhitektuuris (nt Põhja-Atlandi Konsultatiivnõukogu, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu, NATO-Venemaa harta, NATO-Ukraina harta ja NATO-Vahemere dialoogipartnerid).

See raamat käsitleb ka teisi seotud piirkondlikke organisatsioone, millel on julgeolekualased kohustused Euroopas ja kogu maailmas ning mis suhtlevad NATOga kas praegu (nt ANZUS, ASEAN, Euroopa Liit, Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, Ameerika Riikide Organisatsioon, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) või minevikus (nt CENTO, Euroopa Kaitseühendus, SEATO, Varssavi Pakt ja Lääne-Euroopa Liit).