Hitleri rootslased

Rootsi oli Teise maailmasõja ajal neutraalne, kuid sellest hoolimata tahtsid tuhanded rootslased sõjas osaleda – suurim rühm Soomes, kus üle 10 000 rootslase kandideeris Punaarmee vastu võitlema. Teine palju väiksem rühm, kes osales sama vaenlase vastu võitlemisel, olid Rootsi SS-vabatahtlikud. Kuigi Taani ja Norra SS-vabatahtlikud on tänapäeval üsna tuntud, on nende Rootsi kolleegid vähem tuntud. Sellegipoolest osalesid nad lahingutes nii idarindel kui ka Loode-Euroopas ning osalesid mõnes verisemas kokkupõrkes: operatsiooni Barbarossa algfaasis, 1941/42. aasta talvel, Kurski, Arnhemi, Normandia, Narva lahingutes, Varssavi ülestõusus, Tšerkassõ ja Kuramaa taskutes ning lõpuks Berliini lahingus. Võrreldes paljude teiste vabatahtlike rühmadega ei toimunud Rootsis kunagi ametlikku värbamiskampaaniat, mistõttu astus teenistusse vaid umbes 180–200 meest. Need, kes tahtsid ise värvata, pidid sageli okupeeritud riikidesse minema – see fakt teeb SS-vabatahtlikega liitunud rootslased sõna otseses mõttes vabatahtlikeks. Seega on see raamat sama palju ajalugu üksustest, milles rootslased teenisid, kui ka lugu inimestest endist. See küsib ka, kes nad olid? Mis neid motiveeris? Mida nad kogesid ja kuidas nende teenistus lõppes? Päevikute, kirjade, intervjuude, politseiülekuulamiste ja nii era- kui ka ametlikest arhiividest pärit Saksa dokumentide abil rekonstrueeritakse Rootsi SS-vabatahtlike ajalugu: põhirõhk on rindel teeninud inimestel, sealhulgas vabatahtlikel diviisides „Wiking“, „Nordland“, „Nord“, väiksemates üksustes nagu Den Norske Legion, SS-Panzer-Brigade „Gross“ ja SS-Standarte „Kurt Eggers“ sõjakorrespondentidel. Samuti on kaasatud Rootsi SS-vägedes teeninud mittevõitlejad, näiteks SS-Hauptamti kantseleiametnikud ja RSHA turvateenistuse töötajad. Raamat võimaldab meil jälgida selliseid isikuid nagu Hans Lindö, kes oli esimene nimetatud Rootsi vabatahtlik, kes langes lahingusse vaevalt 19-aastaselt; ebapopulaarne Rootsi SS-ohvitser Gunnar Ekl√∂f; Elis H√∂glund, kes pärast mitut aastat idarindel deserteerus ja naasis Rootsi; G√∂sta Borg, kes astus SS-i vabatahtlikult teist korda, kuna tal keelati Rootsis ohvitseriks saamise võimalus; ja Karl-Axel Bodin, ainus rootslane, kes kanti Simon Wiesenthali keskuse kahtlustatavate kurjategijate nimekirja ja kes liitus SD-ga 1945. aasta märtsis. Raamat sisaldab üle 150 foto, alates tsiviilfotodest ja meeste SS-is teenimise aja portreedest kuni lahinguväljal tehtud piltideni, sõjajärgsete fotodeni ja dokumentideni. Enamik neist pärineb vabatahtlike isiklikest albumitest ja paljud on varem avaldamata. Põhjalikult algallikatest uuritud ja rohkelt haaravat detaili pakkuva raamatu näol on väärtuslik lisa SS-i ja seal vabatahtlikult teenima asunud meeste ajalukku.