Ma ei ole aju

Paljud peavad inimteadvuse olemust üheks viimaseks suureks lahendamata mõistatuseks. Miks peaks inimestes üldse nii-öelda tuli põlema süttima? Ja kuidas on meie kolju all olev neuronite elektritorm seotud meie teadvusega? Kas mina on ainult meie aju kasutajaliides, omamoodi lava, millel esitatakse etendust, mida me ei saa vabalt juhtida?
Selles raamatus seab filosoof Markus Gabriel kahtluse alla teadustes üha kasvava suundumuse neurotsentrismi poole – idee, mis põhineb eeldusel, et mina on identne ajuga. Gabriel tekitab tõsiseid kahtlusi, kas me saame iseennast sel viisil tunda. Selle lähenemisviisi teravas kriitikas esitab ta uue kaitsestrateegia vaba tahte kohta ja pakub ajakohase sissejuhatuse filosoofilisse mõtlemisse mina kohta – seda kõike energiliselt, huumoriga ja üllatavate arusaamadega.
Gabriel kritiseerib teaduslikku maailmapilti ja viib meid eklektilisele enesereflektsiooni teekonnale selliste mõistete kaudu nagu mina, teadvus ja vabadus, abiks Kanti, Schopenhaueri ja Nageli, aga ka teosed „Dr. Who“ , „Elavad surnud“ ja „Fargo“ .