Jää kõigega: mägedes ronides või merel purjetades tuleb sageli leppida vähemaga, kui loodeti

HW `Bill¬ø Tilman¬ø neljateistkümnes raamat kirjeldab veel kolme sellist reisi, "esimene suhteliselt tavaline, teine ​​täiesti katastroofiline ja kolmas äärmiselt vaevaline". Esimene reis kirjeldab Tilman¬ø 1971. aasta katset jõuda Ida-Gröönimaa kaugema ja jääga kaetud Scoresby Soundi. Maailma suurim fjordisüsteem sai nime Whitby vaalapüügikapteni William Scoresby isa järgi, kes kaardistas esimesena ranniku 1822. aastal. Scoresby¬ø kaheköiteline "Arktika piirkondade ülevaade" andis suure osa Tilman¬ø põhjapoolsete reiside ajaloolisest inspiratsioonist ja õhutas tema vaimustust Scoresby Soundi ja selle tipus asuvate ronimata mägede vastu. Tilmanø esimene katse fjordi jõuda oli talle juba 1968. aastal maksma läinud tema esimese paadi Mischiefi. Järgmisel aastal sundis Sea Breeze'i pardal toimunud „viisakas mäss“ teda sissepääsu nägemisulatusse tagasi pöörama. Seega oli 1971. aastal hea meeskonnaga pardal Tilmani jaoks eriti frustreeriv avastada, et fjord on taas blokeeritud, seekord sissepääsu juures läbitungimatu merejää tõttu. Keeldudes alla andmast, jätkus Tilmanø kinnisidee Scoresby Soundi vastu 1972. aastal, kui mitmed õnnetud sündmused viisid Sea Breeze'i hukkumiseni, mis purustati kivi ja jääpanga vahele. Turvaliselt tagasi kodus Walesis algas paratamatu uue paadi otsing. „Suuremat paati ei saa osta samamoodi nagu seebitükki. See tegu on peaaegu sama pöördumatu kui abielu ja sellele tuleks sama palju mõelda.“ 1902. aasta lootsikutter Baroque soetati ja pärast mitte just tühiseid kulutusi osutus see väljakutsele vastavaks. Selle kogumiku täiendab Tilmanøsi esimene vaevarikas reis Lääne-Gröönimaale 1973. aastal.