Evolutsiooni sisemised kogemused

5 loengut Berliinis, 31. oktoober 1911 – 5. detsember 1911 (CW 132)

„Kui me püüaksime avastada „mina” olemuslikku konteksti samas mõttes, nagu me teame füüsilise keha konteksti, siis jõuaksime kosmilise portree või tablooni, mis tungib nähtamatult meie ümbrusesse ka tänapäeval ja on identne iidse Saturni kosmilise tablooniga.“ – Rudolf Steiner

Selles äärmiselt tähelepanuväärses ja mitmes mõttes ainulaadses loengusarjas kirjeldab Rudolf Steiner sisemist kogemust teadvuse seisundites, mida tuntakse Saturni, Päikese, Kuu ja Maa evolutsiooni staadiumitena.

Loeng loengu haaval kirjeldab Steiner nende seisundite kogemusi, mis on kättesaadavad neile, kes praktiseerivad vaimset teaduslikku meditatsiooniteed. Sel viisil saavutavad need etapid ja seisundid ootamatu ja eksistentsiaalse reaalsuse: äkki me mõistame, millest Steiner räägib. Kõige tähelepanuväärsem on ehk maise seisundi kirjeldus koos selle surmakogemusega, mida Kristus tundis Kolgatal ristil, muutes maist ja inimlikku evolutsiooni.

„Igatsuse sees näeme välguna sähvivat egoismi, ehkki oma kõige nõrgemal kujul; ja näeme ka igatsust libisemas kosmilisse arengusse. Ja nii näeme, kuidas olendid, kes alistuvad igatsusele, see tähendab, alistuvad oma egoismile, on – kui midagi muud ei sekku – teatud viisil hukule määratud ühekülgsusele, pelgalt iseendas elamisele.“ – Rudolf Steineri teos „Evolutsiooni sisemised kogemused “ on saksa keelest tõlge teosest „ Die Evolution vom Gesichtspunkte des Wahrhaftigen “ (GA 132). Need loengud olid varem osa teosest „Vaimsed hierarhiad ja füüsiline maailm: reaalsus ja illusioon“ (1996). Varasem tõlge ilmus ka pealkirjaga „Evolutsioon reaalsuste aspektis“ (Garber).