Leidlikud meetodid

Sotsiaal- ja kultuuriuuringud on viimastel aastatel dramaatiliselt muutunud vastusena muutuvatele arusaamadele empiirilisest, interdistsiplinaarse töö vastu huvi suurenemisele ja kasvavale vajadusele suhelda mitmekesiste kasutajate ja publikuga. Meetoditekstid pole aga nende muutustega sammu pidanud.

See köide pakub rea uusi lähenemisviise tänapäeva maailma uurimiseks. Tuginedes valdkondadeüleste metoodikate kasvavale tähtsusele, selgitavad enam kui kakskümmend asjatundlikku autorit sotsiaal- ja kultuuriuuringute „vahendite” kasulikkust – nende esseed hõlmavad selliseid mitmekesiseid vahendeid nagu nimekiri, muster, sündmus, foto, magnetofon ja anekdoot.

See paeluv kogumik rõhutab sotsiaalse maailma avatust ja uurib viise, kuidas iga vahend nõuab kasutajalt kriitilist mõtisklemist tänapäevaste teadmiste loomise viiside väärtuse ja staatuse üle. Kasutades mitmesuguseid žanre ja kirjutamisstiile, esitleb iga peatükk vahendit teooria ja praktika, ontoloogia ja epistemoloogia vahelise lülina ning uurib, kas ja kuidas meetodid saavad olla leidlikud. Raamat on väärtuslik ressurss sotsioloogia ja kultuuriuuringute üliõpilastele ja teadlastele.