Koimonogatari: Armastuslugu

Pöördudes tagasi põhikooli tüdruku apoteoosi juurde, kui seda nii saab nimetada, filmis „Otorimonogataris“ ja sureliku ohu juurde, mida see kangelasele ja tema tüdrukule kujutab, jutustab selle „teise hooaja“ finaali esimest korda sarjas täiskasvanu – aga kui see sõna tekitab sinus, kallis lugeja, usaldusväärsuse, stabiilsuse ja kindluse tunde, siis õppetund, mille siit koju kaasa võtta, on see, et ära usalda kedagi.

Sest loo jutustaja, kelle kangelanna on olukorra lahendamiseks välja kutsunud, hoolimata sellest, et ta on olnud tema vaenlane sarja algusest peale, on – ilma sama kahtlase täiskasvanu Oshinota, kes oli vähemalt ekspert – keegi muu kui tema ülikooliaegne vaenlane, võlts kummituspüüdja, kes ei usu kummitustesse, häbitu petis Deishu Kaiki.

Ja see on tõepoolest pettus, mille ta nõustub ebatavaliselt tasuta toime panema vihase jumala nimel – müütiline ettevõtmine, kui see on tõsi, mis see ka võib olla, kui valetajate seas valetaja väidab, et tema lugu, nagu iga teinegi, on vale. Aga võib-olla mitte, kui mees, kes väidab end olevat maailma kommetes tark, kõlab sama ebakindlalt kui tema noorukieas kolleegid või vene antikangelane.