Lord Chandose kiri

Hugo von Hoffmannsthal jättis oma jälje luuletaja, näitekirjaniku ja Richard Straussi suurimate ooperite libretistina, kuid ta oli samavõrd meisterlik ka lühikeste, kummaliselt sugestiivsete proosateoste autorina. Siia kogutud atmosfäärilised lood ja visandid – Klimti ja Freudi Viinist pärit sajandilõpu muinasjutud, millest mitmeid pole varem inglise keelde tõlgitud – viivad lugeja kummaliste saatuste ja salajaste ihade varjulisse maailma. Katku-aastatel Pariisist pärit aristokraat jagab ühte kirglikku ööd tundmatu naisega; ratsaväe seersant kohtub lahinguväljal oma teisikuga; orvuks jäänud mees taandub maailmast koos oma nelja teenriga, kellest igaühel on salapärane võim oma saatuse üle.

Kõigist Hofmannsthali kirjutistest on kõige mõjukam nimilugu, väljamõeldud kiri inglise filosoofile Francis Baconile, milles lord Chandos selgitab, miks ta enam kirjutada ei saa. „Kiri“ mitte ainult ei sümboliseerinud Hofmannsthali enda pöördumist luulest, vaid jäädvustas ka usu ja keele psühholoogilise kriisi, mis hakkas iseloomustama 20. sajandit.