Armastus

Me anname armastusele mõtet fantaasiate abil, lugude abil, mis kujundavad tundeid, mis muidu oleksid liiga ülekaalukad, seosetud ja ekstaatilised, et neid taltsutada. Sest armastus on keeruline, segadusttekitav ja ekstaatiline emotsioon, mis hõlmab endas hulgaliselt erinevaid tundeid ja moraalseid hinnanguid.

Tuginedes luulele, ilukirjandusele, kirjadele, memuaaridele ja kunstile ning rikkaliku illustratsioonide valiku abil, uurib ajaloolane Barbara H. Rosenwein viit meie kestvaimat armastusfantaasiat: sarnaselt mõtlev liit, transtsendentne ekstaas, ennastsalgav andmine, obsessiivne igatsus ja rahuldamatu iha. Igal neist on pikk ja keeruline ajalugu, millel on püsiv mõju sellele, kuidas me läänes tänapäeval armastusest mõtleme. Ometi viib igaüks neist erineva järelduseni selle kohta, mille poole peaksime oma suhetes püüdlema.

Kui me vaid suudaksime armastuse kihid tagasi koorida ja avastada selle „tõelise“ olemuse. Aga armastus ei toimi nii; see on üles ehitatud kogemuste, lugude ja tunnete kildudele, mida jagatakse aja jooksul ja mis on põimunud teiste fantaasiatega. Rosenwein väidab, et mõistes oma armastuse ajalugu, suudame paremini oma tormilistes kogemustes orienteeruda ja ehk ka omaenda stsenaariume kirjutada.