Raamatuvarga memuaarid

1950. aastate Pariis: Sartre'i ja eksistentsialismi valitsusaeg. Daniel Brodin – bibliofiil, raamatuvaras, ennast luuletajaks nimetav – siseneb Pariisi kirjandusloo kodu, Cafe Serbieri, kuuma atmosfääri. Toimub luuleõhtu ja kui üks suurkuju soovitab anda sõna tundmatule, astub Daniel impulsiivselt lavale. Surve all ei loe ta ette mitte ühte oma sürrealistlikest luuletustest, vaid tundmatut itaaliakeelset värssi, mida ta on kindel, et keegi ei tea. See on plagiaat – aga see on triumf.



Lõpuks ometi edu. Danieli kontsert tähistab tema sisenemist Pariisi avangardi: seltskonda haritud kelme ja pseudorevolutsionääre, kelle jaoks elu on kunsti mänguväljak ja röövi planeerimine on sama väärtuslik kui raamatu kirjutamine. Selles keskkonnas on vein hea ja tüdrukud ilusad. Aga kas edu saab kesta, kui see põhineb plagiaadil ja vargusel?