Moraalne psühholoogia

Suure osa kahekümnendast sajandist käisid filosoofia ja teadus oma teed. Moraalifilosoofias takistas hirm nn naturalistliku eksituse ees moraalifilosoofe bioloogia ja psühholoogia arengute kaasamisel. Alates 1990. aastatest on paljud filosoofid aga oma töös toetunud kognitiivse psühholoogia, ajuteaduse ja evolutsioonilise psühholoogia hiljutistele edusammudele. See koostöösuundumus on eriti tugev moraalifilosoofias ja need kolm köidet koondavad nii filosoofide kui ka psühholoogide kõige uuenduslikumaid töid selles tärkavas interdistsiplinaarses valdkonnas. 2. köite kaastöölised arutavad hiljutisi empiirilisi uuringuid, mis kasutavad kognitiivteaduse mitmekesiseid meetodeid moraalsete hinnangute, emotsioonide ja tegude uurimiseks. Iga peatükk sisaldab esseed, teiste teadlaste kommentaare essee kohta ja algse essee autori(te) vastust. Teemade hulka kuuluvad moraalsed intuitsioonid kui omamoodi kiire ja kokkuhoidlik heuristika, moraalsete hinnangute raamistavad efektid, analoogia Chomsky universaalse grammatika ja moraaliprintsiipide vahel, emotsioonide roll moraalsetes uskumustes, moraalsed lahkarvamused, moraalikeele semantika ja moraalne vastutus.

2. köite kaastöölised:
Fredrik Björklund, James Blair, Paul Bloomfield, Fiery Cushman, Justin D'Arms, John Deigh, John Doris, Julia Driver, Ben Fraser, Gerd Gigerenzer, Michael Gill, Jonathan Haidt, Marc Hauser, Daniel Jacobson, Joshua Knobe, Brian Leiter, Don Loeb, Ron Mallon, Darcia Narvaez, Shaun Nichols, Alexandra Plakias, Jesse Prinz, Geoffrey Sayre-McCord, Russ Shafer-Landau, Walter Sinnott-Armstrong, Cass Sunstein, William Tolhurst, Liane Young