
Täiuslikum liit
Henry O'Toole seilab 1848. aastal Ameerikasse, et põgeneda Iirimaa vaesuse ja näljahäda eest, kuid leiab sealt ees ootamas iirivastased eelarvamused. Otsustanud enam mitte kunagi nälga jääda, muudab ta oma perekonnanime Tayloriks ja suundub lõunasse Virginia osariiki, otsides tööd rändsepana õitsvates istandustes. Sarah on ori. Perekonnast lahti rebituna ja Jubilee istandusse müüduna peab ta orienteeruma oma kaasoride hierarhias, valgete isandate kapriisides ja nüüd ka salapärase sepa tähelepanu all. Kaasori Maple valvab suurt maja kibeduse ja sapiga ning teab, et valge mehe tähelepanu toob kaasa probleeme. Valge isa poolt oma poolõele pulmakingiks kingitud Sarah on otsustanud iga hinna eest oma abikaasa ja tütrega taasühineda.
See erakordne debüütromaan kuulutab mustanahaliste naiste kirjandusse põneva uue hääle saabumist. Romaani jutustatakse esimeses isikus vahelduvatest vaatenurkadest. Tegevus toimub aastatel 1848–1849 Iirimaal, New Yorgis ja Virginias (peamiselt Virginias). See on rassidevaheline armastuslugu, mis toimub Ameerika kodusõjaeelses eas ja on inspireeritud Hufi vanavanavanemate tõestisündinud loost. Lisaks armastusele ja rassile käsitleb see ka identiteedi, ohverduse, kuuluvuse ja ellujäämise teemasid.
Uurimistöö hõlmas kaasaegseid orjade jutustusi (trükitud abolitsionistliku eesmärgi edendamiseks), endiste orjade digitaalselt remasterdatud helisalvestisi, 19. sajandi keskpaiga orjanduse küsimust käsitlevaid õigusakte, ajaloolisi tekste Iirimaa näljahäda kohta ja sel ajal Iirimaal käinud inglaste otsekoheseid ülestähendusi, Charles Trevelyani (kes vastutas Peeli ja Russelli juhtimisel näljahäda leevendamise eest) kirjutisi, ajaloolisi tekste orjade lõunaosariikide kohta enne kodusõda ning külastusi ajalooliselt säilinud Jubilee istandusse Virginias, millel romaani istandus põhineb.
