
Moskva sõdurid
Raamat kirjeldab ja analüüsib varauusaegse Vene armee teket enne, kui tsaar Peeter Suure algatatud sõjalised reformid viisid selle vastavusse Lääne-Euroopa arengutega. Näidatakse, et tsaar Peetri reformid, kuigi otsustavad, põhinesid varasemate reformide pärandil. Varauusaegse Vene armee päritolu võib aga otsida idast, mitte läänest. Keskaja tihe seos Mongoli Kuldhordiga oli muutnud Moskva sõjaväesüsteemi Euraasia omaks. Kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil tõid seosed Põhja-Kaukaasia ja Siberiga Venemaa sõjaväesüsteemi edasisi idamaiseid mõjutusi. Kuigi varajase Moskva armee mongoli pärandit on mujal kirjeldatud, pole idamaiste mõjutuste tegelikku ja pidevat mõju varauusaegsele Vene armeele veel üksikasjalikult kirjeldatud. Lisaks pole ingliskeelsetes teostes kunagi täielikult kasutatud üksikasjalikku teavet Vene armee kohta aastatel 1673/1674, mida võib leida tollal Rootsi luureohvitseri koostatud sõjanduskäsiraamatust. See teave näitab, et 17. sajandi teiseks pooleks oli Venemaal juba armee, mis küll lääne standardite järgi mitte ajakohane, suutis siiski vastu pidada nii lääne- kui ka idapoolsetele vastastele. Raamat lõpeb 1689. aastaga, mil algas tsaar Peetri valitsusaeg ja peeti läbirääkimisi Venemaa ja Hiina vahelise idaspiiri üle.
