Mu elu on nagu muinasjutt

Robert Irwin põimib elavalt ja säravalt natsiajastu filmitähe väljamõeldud elu ja liigagi reaalsed ajad selles narratiivis vähenevatest valikutest ning surma ja hävingu poole liikumisest. Kultuurne, nutikas ja kohati naljakas, Charles Adamsile omaselt sünge, Robert Irwini romaan on haarav ja kaasahaarav.
Igavast Hollandi lapsepõlvest Dordrechtis ja ettekandjatööst jõuab seksikas Sonja Heda, sigaret käes, erinevate sõltumatute produktsioonifirmade võtteplatsidele, kus tehakse Weimari ja natsiajastu filme. Filmidest „Sinine ingel“, „Mustlasparun“, „Juudi Süss“, „Habanera“ ja „Münchausen“ saab ta peaosa natside keermekomöödias „Bagdadi kapparid“.
Kuigi Saksa kinost sai natside sõjategevuse võtmeelement, jätkas filmitööstus kommertsfilmide tootmist, mis meeldisid Saksa filmikülastajate erinevatele maitse-eelistustele. Propagandaministeeriumi eesotsas olnud Joseph Goebbels levitas natside ülemvõimu ideoloogiat ning indoktrineeris Saksamaa elanikkonda filmi ja raadio kaudu, sarnaselt sellele, kuidas tänapäeval kasutavad tõsielutelevisiooni ja sotsiaalmeediat populistlikud poliitikud USA-s ja Ühendkuningriigis.
Georgia de Chamberet teoses „Kümme raamatut iseseisvatele meeltele“ Bookblastilt.