Narratiivne ontoloogia

See raamat on kriitiline uurimus kolmest ideest, mis on olnud filosoofilise mõtiskluse keskmes aegade algusest: vabadus, Jumal ja surematus. Nende loomupärane seos on meie mõtlemisest kadunud. Me vaevu pöörame tähelepanu kahele viimasele ideele ja vabaduse mõistet kasutatakse tänapäeval nii lõdvalt, et see on muutunud sisutühjaks. Axel Hutteri raamat püüab filosoofiale meelde tuletada selle selget ülesannet: ainult mõistes ennast kui inimlikku enesetundmist, mis väljendub nendes kolmes idees, saab filosoofia oma kontseptsioonile õiglust osutada.

Selle argumendi arendamisel leiab Hutter liitlase Thomas Mannis, kelle romaanil „Joosep ja tema vennad“ on vabaduse, Jumala ja surematuse kohta rohkem öelda kui enamikul tänapäeva filosoofial. Manni romaani lugemise kaudu uurib Hutter neid kolme ideed omapärasel viisil. Ta toob esile filosoofilise enesetundmise ja narratiivse vormi vahelise lähedase seose: Manni romaan annab väljenduse inimliku enesemõistmise sügavusele ja nõuab seega tõeliselt filosoofilist tõlgendust. Omakorda vabastavad filosoofilised mõisted abstraktsusest, resoneerudes romaani motiivide ja rikkaliku keelega.

Narratiivne ontoloogia on nii väga originaalne filosoofiateos kui ka humanismi jõuline kaitse. See ühendab loomingulisel viisil filosoofiat ja kirjandust ning pakub suurt huvi filosoofia, kirjanduse ja humanitaarteaduste tudengitele ja teadlastele üldiselt.