St. Kilda looduslugu

1697. aastal reisis Skye'st pärit gaeli keelt kõnelev õpetlane Martin Martin St Kildasse, et uurida saare taimestikku ja loomastikku ning saada teada nüüdseks väljasurnud suure alki kohta. Suure osa selle ekspeditsiooni käigus kogutud teabest edastasid talle saareelanikud. Looduseuurijad Martinist kuni Robert Atkinsonini 1938. aastal nägid lisaks inimeste eluviisile ka ümbritsevat elusloodust – mõlemad on hindamatud aarded, mis on hiljuti saanud St Kildale kahekordse maailmapärandi staatuse. Kasutades tohutut hulka avaldatud allikaid, päevikuid ja muud isiklikku teavet, läheb John Love St Kilda saarestiku uurimisel veelgi kaugemale.

„St Kilda looduslugu“ annab sünteesi sellest, mida need loodusteadlased ja teadlased kogesid, ning annab tõendeid selle kohta, kui olulised olid kohalikud taimed ja loomad saareelanike ellujäämiseks. Tulemuseks on põnev ja sügav ülevaade saartest, mis pakub huvi mitte ainult loodusteadlastele, vaid ka neile, keda paelub see koht, selle inimkonna ajalugu ja saared üldiselt.