Nomadoloogia

Selles Nietzschest inspireeritud julges essees defineerivad Gilles Deleuze ja Felix Guattari uuesti riigi ja selle sõjamasina vahelise suhte. Sõdalased (armee) pole kaugeltki osa riigist, vaid nomaadid, kes tulevad alati väljastpoolt ja ähvardavad riigi autoriteeti. Samal moel imbub nomaadide teadus kuninglikku teadusse, õõnestades selle aksioome ja põhimõtteid. Nomadoloogia on kiire, taskuformaadis traktaat, mis keeldub paigale surumast. See teos, mis teoreetiliselt käsitleb dünaamilist suhet istuva võimu ja "skisofreeniliste põgenemisliinide" vahel, on mõeldud lugemiseks teel olles, salakaubana linna ööklubidesse, kontoritesse ja metroodesse. Deleuze ja Guattari pakuvad välja loomingulise ja resistentse eetika märkamatuks muutumisest, kavandades pidevat relvade leiutamist põgenedes. Anarhiline ideede brikolaaž, mis on juurdunud antropoloogiast, esteetikast, ajaloost ja sõjalisest strateegiast, viib ellu Deleuze'i soovi "jätta filosoofia, aga jätta see filosoofiks".