Kirikust – valitud kirjad

Püha Cyprianus, kolmanda sajandi Kartaago piiskop, töötas välja kiriku ühtsuse teooria, mida peaaegu kõikjal aktsepteeriti kuni Euroopa reformatsioonini: Kristuse ihu liikmeks olemiseks pidi olema osaduses preestriga, kes oli osaduses piiskopiga, kes omakorda oli osaduses kõigi teiste maailma piiskoppidega. Aga kuidas sai vahet teha, kes oli õigustatud piiskop? Ja millises küsimuses oleks õige osadus katkestada? Lisaks, kas ennastautentsed teenistused, nagu näiteks märtrite ja pihiisade omad, kes olid usu pärast kannatanud, saaksid seda korda asendada? Lõpuks, kas ja millisel kujul vajas kirik universaalset piiskoppi, kes suudaks tagada piiskoppide võrgustiku terviklikkuse? Tagumiselt kaanelt.