Kauplemismäng

„Kui sa peaksid panka röövima ja näeksid seal lahti jäetud seifi ust, mida sa teeksid? Kas sa ootaksid?“

Juba lapsest saati, kui Gary lõi Ida-Londoni tänavatel Canary Wharfi pilvelõhkujate varjus katkiseid jalgpallipalle, tahtis ta midagi paremat. Midagi palju suuremat. Seejärel võitis ta panga korraldatud võistluse – „Kauplemismäng“. Auhinnaks oli kuldne pilet uude ellu, saades linna noorimaks kauplejaks. Kohta, kus sa võiksid teenida rohkem raha, kui sa kunagi ette kujutasid. Kus su kolleegid on düsfunktsionaalsed matemaatikageeniused, ületoidetud riigikoolipoisid ja piiripealsed psühhopaadid, kuid ometi hakkavad nad tunduma nagu perekond. Kus peagi oled sa panga kõige tulusam kaupleja, tehes tehinguid peaaegu triljoni dollariga päevas . Kus sa näed unes numbreid – ja siis lõpetad üldse magamise. Aga mis juhtub, kui võitmine hakkab tunduma kaotamisena? Kui lihtsaim viis raha teenida on panustada miljonite vaesemale jäämisele – ja kui majandus hakkab kuristikult alla libisema, hakkab su enda mõistus koos sellega libisema? Sa tahad lõpetada, aga sa ei saa. Sest keegi ei lahku kunagi . Kas sa jääksid või loobuksid? Isegi kui see tähendas kõigega riskimist?

See on pöörane, lakkimata ja närviline teekond joovastava maailma pimedasse südamesse – kelleltki, kes mängus ellu jäi.