Roosa

Yumiko töötab lisatööl prostituudina, sest tema päevatöö ei maksa piisavalt, et toita oma lemmiklooma Croci. Haru, pürgiv kirjanik, kellel pole midagi öelda, magab emavanuse naisega mitte ainult raha pärast, vaid ka oma "vaatlusvõime" lihvimiseks. Seega, kui Yumi kasuema osutub Haru suhkruemmeks, on aeg naljadeks. Natuke joomist, natuke väljapressimist ja külaskäik Croci juurde on piisavad, et muuta elusid ja ehk lisada värvi mugavale, kuid igavale elule.

Issi pidas Keiko ema lemmikloomana; ema peab Harut lemmikloomana; mina pean Croci lemmikloomana... Kas Yumiko on kellegi teise lemmikloom?? Kas ta on nõus laskma kellelgi enda eest niimoodi hoolitseda?