Dekolonialistlike uurimiste poliitika

Teoses „Dekoloniaalsete uuringute poliitika“ pakub Walter D. Mignolo ulatusliku ülevaate sellest, kuidas kolonialism on toiminud üle maailma oma lugematutes vormides 16. sajandist kuni 21. sajandini. Dekoloniaalne piirimõtlemine võimaldab Mignolol visandada, kuidas lääne tsivilisatsiooni isekujunenud narratiivide ja eurotsentrilise mõtte hegemoonia kombinatsioon aitas hävitada kõik mitte-Euroopa keeltes olevad teadmised ja elamis- ja olemispraktikad. Mignolo jälgib ka rassilise ja soolise jaotusega klassifikatsioonide, modernsuse, globaliseerumise ja kosmopoliitilise olukorra geopoliitilist päritolu, asetades need kõik kolonialismi raamistikku. Tuginedes globaalse lõuna ja globaalse ida teoreetikute ja dekolonialismi praktikute tööle, näitab Mignolo, kuidas kolonialism on provotseerinud dekoloniaalse poliitika teket, mille algatas lahtiühendamine kõigist lääne teadmiste ja subjektiivsuse vormidest. Mignolo rõhutab, et pakiline ülesanne on epistemiline nende mõttekategooriate ja elamispraktikate rekonstrueerimine, mis on lääne tsivilisatsiooni ja modernsuse idee ülesehitamise protsessis puudu jäänud. Lääne pikaajalise hegemoonia ja selle moonutatud pärandi ületamine on juba käimas inimkonna eksistentsi kõikides valdkondades. Mignolo rõhutab dekolonialistlike uuringute poliitika olulisust nii akadeemias kui ka väljaspool seda, et vabaneda kanoniseeritud teadmistest, teadmisviisidest ja elamispraktikatest.