Proensa

Just keskaegsest Provence'ist ehk Proensast tekkis õukondliku armastuse eetos ja just Provence'i trubaduuride luules leidis see oma täiusliku väljenduse. Nende luule oli keskseks inspiratsiooniks ka Dantele ja tema itaalia kaasaegsetele, moodsa rahvakeelse lüürika levitajatele, ning seitse sajandit hiljem oli see sama oluline modernisti Ezra Poundi jaoks. Need luuletused, mille juurde luule on ikka ja jälle uuendust otsides tagasi pöördunud, on peened, jahmatavad, maised, erootilised ja ülimalt musikaalsed.

Luuletaja Paul Blackburn uuris ja tõlkis trubaduure kakskümmend aastat ning selle pikaajalise pühendumise tulemuseks on „Proensa“ , kolmekümne 11.–13. sajandi luuletaja antoloogia, mis on sellest ajast alates ennast tõestanud mitte ainult võimsa ja ustava tõlketööna, vaid ka iseseisva luuleteosena. George Economou kirjutab, et Blackburni „Proensa“ „võtab oma koha Gavin Douglase „ Aeneidese“ , Goldingi „ Metamorfooside“ , Chapmani, Pope'i ja Lattimore'i Homerose, Waley jaapani keele ning Poundi hiina, itaalia ja vanainglise keele seas.“