Keskkonnaõiguse psühholoogia

Pakub psühholoogilist ülevaadet sellest, kuidas inimesed keskkonda tajuvad, sellele reageerivad, seda väärtustavad ja selle kohta otsuseid langetavad.

Keskkonnaõigus võib tunduda kummaline valdkond psühholoogiast arusaamade otsimiseks. Psühholoogia püüab ju valgustada inimmeele sisemust, samas kui keskkonnaõigus tegeleb põhimõtteliselt väliskeskkonnaga – keskkonnaga, milles inimesed elavad.
Ometi on psühholoogia oluline, kuid alahinnatud tegur selles, kuidas seadused kujundavad inimeste suhtlust keskkonnaga. Psühholoogia saab pakkuda keskkonnaõigusele rikkalikku ja empiiriliselt põhjendatud selgitust selle kohta, miks, millal ja kuidas inimesed käituvad viisil, mis mõjutab keskkonda, mida saab seejärel kasutada konkreetsete poliitiliste eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks. Kui keskkonnaõigus ei hõlma psühholoogilisi teadmisi, on oht valesti mõista ja valesti ennustada inimkäitumist, mis võib kahjustada või muul viisil mõjutada keskkonda, ning valesti määrata õiguslikke vahendeid nende käitumisviiside kujundamiseks või leevendamiseks.

Keskkonnaõiguse psühholoogia annab olulise ülevaate sellest, kuidas psühholoogia saab keskkonnaõiguse toimimist teavitada, selgitada ja parandada. See pakub konkreetseid analüüse teoreetilistest ja praktilistest tulemustest reostuse kontrollimisel, ökosüsteemide haldamisel ning kliimamuutuste õiguses ja poliitikas, kui psühholoogilisi teadmisi arvesse võetakse.