Refleksiivsus ja majandusteadus

„Refleksiivsuse” vorm – sõnaraamatu definitsiooni järgi see, mis on „suunatud tagasi iseendale” – on majandusmetodoloogia seisukohast kõige asjakohasem, kui majanduse jälgimine viib ideedeni, mis muudavad käitumist, mis omakorda muudab (suunatakse tagasi) majandust ennast. Nagu George Soros selgitab: „Kui investorid usuvad, et turud on tõhusad, siis see usk muudab nende investeerimisviisi ja see omakorda muudab nende turgude olemust, mida nad jälgivad ... See on refleksiivsuse põhimõte ”.

Kuigi refleksiivsuse erinevaid versioone on juba pikka aega arutatud, on George Soros viimastel aastatel olnud eriti edukas refleksiivsuse ideede toomisel majandus- ja finantsringkondade tähelepanu alla. Oma kirjutiste seerias on ta süstemaatiliselt väitnud, et refleksiivsus pole mitte ainult majanduselu oluline aspekt, vaid ka aspekt, mida enamik peavooluteooriaid eirab; ja lisaks, et refleksiivsuse eiramine on põhjustanud majandusteadlaste suutmatust ennustada, selgitada või pakkuda lahendust sellistele sündmustele nagu hiljutine finantskriis.

Sorose ideedel refleksiivsuse kohta on oluline metodoloogiline tähtsus ning tema peatükk selles raamatus võtab kokku ja selgitab tema argumente. Tema panusele lisanduvad kolmeteistkümne teadlase panused paljudest asjakohastest valdkondadest, kes pakuvad kommentaare refleksiivsuse idee kohta majandusteaduses. See raamat avaldati algselt ajakirja The Journal of Economic Methodology erinumbrina.