Resonants

Tänapäeva elutempo kahtlemata kiireneb, kuid see kiirendus ei näi olevat meid õnnelikumaks ega rahulolevamaks teinud. Kui kiirendus on probleem, siis lahendus, väidab Hartmut Rosa selles uues suures teoses, peitub „resonantsis“. Inimelu kvaliteeti ei saa mõõta ainult ressursside, valikute ja õnnehetkede järgi; selle asemel peame arvestama oma suhtega maailmaga või resonantsiga maailmaga.

Rakendades oma resonantsiteooriat paljudele inimtegevuse valdkondadele, kirjeldab Rosa kogu spektrit viise, kuidas me loome oma suhte maailmaga, alates hingamisest kuni kultuuriliselt eristuvate maailmavaadete omaksvõtmiseni. Seejärel pöördub ta konkreetse kogemuse ja tegevuse valdkondade poole – perekond ja poliitika, töö ja sport, religioon ja kunst –, milles meie hilismodernsete subjektidena otsime resonantsi. See ülesanne osutub üha raskemaks, kuna modernsuse eskaleerumisloogika on nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil moonutatud suhte põhjus kui ka tagajärg maailmaga. Nagu Rosa näitab, saab kõiki tänapäeva ühiskonna suuri kriise – keskkonnakriisi, demokraatia kriisi, psühholoogilist kriisi – mõista ja analüüsida ka resonantsi ja meie purunenud suhte kaudu meid ümbritseva maailmaga.

Tuginedes oma nüüdseks klassikalisele tööle kiirenduse kohta, on Rosa uus raamat oluline panus modernsuse teooriasse, näidates, kuidas meie problemaatiline suhe maailmaga on mõnede tänapäeva kõige pakilisemate probleemide keskmes. See kriitilise teooria julge uuendamine meie aja jaoks pakub suurt huvi sotsiaal- ja humanitaarteaduste tudengitele ja teadlastele.