Saatanlik feminism

Piibli järgi oli Eeva esimene, kes kuulda võttis Saatana nõu süüa keelatud vilja ja vastutas seega kõigi inimkonna hilisemate kannatuste eest. Naise kujutamine Saatana kaasosalisena on läbi kristliku ajaloo silmapaistev ning seda on kasutatud naiste ja tütarde alluvuse õigustamiseks. 19. sajandil esitasid mässumeelsed naised sellele misogüünsele traditsioonile vastutõlgendusi. Lutsiferi kujutleti ümber kui feministlikku naiste vabastajat ja Eevast sai kangelanna. Nendes ümbermõtestamistes on Saatan liitlane võitluses türanliku patriarhaadi vastu, mida toetavad Jumal Isa ja tema meespreestrid. Per Faxneld näitab, kuidas seda saatanlikku feminismi väljendati paljudes 19. sajandi kirjandustekstides, autobiograafiates, lendlehtedes, ajaleheartiklites, maalides, skulptuurides ja isegi tarbimiskultuuri esemetes, nagu ehted. Ta kirjeldab, kuidas värvikad tegelased nagu sufražett Elizabeth Cady Stanton, soorollide painutamist taotlev teosoof H. P. Blavatsky, kirjanik Aino Kallas, näitlejanna Sarah Bernhardt, vaimulikkonnavastane nõiaarmastaja Matilda Joslyn Gage, dekadentlik markiis Luisa Casati ja lutsiferistlik lesbiline poetess Renée Vivien need ümbermõtestamised omaks võtsid. Uurides esoteerika, kirjanduse, kunsti ja poliitika valdkonna seoseid, heidab saatanlik feminism uut valgust feminismi, satanismi ja revisionistliku müüdiloome intellektuaalse ajaloo tähelepanuta jäetud aspektidele.