Metsik saak

Sirpide ja kraapide aeg oli möödas; see oli kirveste ja odade aeg... see oli olnud kummaline saak.' Vapper isa valmistub oma poega ohverdama; luuletaja naaseb koju üle piiri, et leida oma raamatud võõraste seast puutumata; noormees kutsub naabruskonna kelmi ratsakihlvedudele, et päästa vangistatud tüdruk; keskealine mees paljastab seltskondlikul koosviibimisel oma hästi käituvate külaliste seast mõrvari; naise usk hävitab vihkamise tema mehe südames; ja kui inimkond on ohus, annab koer oma elu, et kaitsta oma perenaist. Selle võimsa kogumiku lood, mille on kirjutanud üks tänapäeva pandžabi kirjanduse lugupeetumaid nimesid, jäädvustavad eepilisi ellujäämishetki vägivalla meres, mis vallutas Põhja-India 1947. aastal. Navtej Sarna tõlkes illustreerivad need lood tõde, et vihkamisel ja vägivallal pole religiooni ning et ka julgust ja kaastunnet võib leida iga usuga inimeste seas. „Metsik saak“ on hingemattev ülestähendus Jagamise õudustest ning samal ajal ka liigutav austusavaldus inimvaimule – meestele ja naistele, kes annavad kõik endast oleneva inimkonna kaitseks.