Salajane kuulaja

Isiklik jutustus elust Mao ja Zhao En-Lai ajal ning ühe naise püüdlus jutustada, mis tunne oli olla tormi keskmes.

Hiina ajalugu kahekümnendal sajandil koosneb pikast šokkidest: 1911. aasta revolutsioon, kodusõda kommunistide ja natsionalistide vahel, Jaapani sissetung, revolutsioon, mitmesugused katastroofilised kampaaniad, mille algatas esimees Mao aastatel 1949–1976, suur avanemine maailmale Deng Xiaopingi ajal ja Tiananmeni väljaku veresaun.

Yuan-tsung Chen, kes on nüüd 90-aastane, elas suurema osa sellest läbi ja teatud hetkedel kommunistliku võimu keskusele lähedal. Sündinud 1929. aastal Shanghais, tutvus ta Zhou En-Laiga – tähtsuselt teisel kohal vaid Mao järel – noore tüdrukuna Chongqingis elades, kuhu Chiang Kai-sheki valitsus oli Jaapani-vastase sõja ajal kolinud. See side Zhouga aitas tal kultuurirevolutsiooni ajal oma abikaasa elu päästa. Pärast kommunistide võimuletulekut sai ta töökoha ühes kultuuriministeeriumis. Seal olles suhtles ta sageli partei kõrgemate kihtidega ja oli oma silmaga tunnistajaks mõnele puhastusele, mida režiim regulaarselt algatas. Lõpuks mõisteti 1957. aastal hukka komissar, kelle alluvuses ta töötas, ja ta ise pääses napilt puhastusest. Hiljem, kultuurirevolutsiooni ajal, puhastati ta koos abikaasaga ja saadeti elama karmi ja vaesesse piirkonda. Lõpuks kolisid nad koos abikaasaga 1971. aastal Zhou eriloal Hongkongi.

„Salajane kuulaja“ annab ainulaadse ülevaate elust revolutsioonieelsel perioodil ja Mao Hiinas ning Cheni vaatenurk annab meile uue vaatenurga maoistlikule režiimile – ühele radikaalsemale poliitilisele eksperimentile lähiajaloos ja jõule, mis tõeliselt muutis maailma.