Kvantifitseerimise võrgutused

Me elame maailmas, kus näiliselt on kõike võimalik mõõta. Me toetume indikaatoritele, et tõlkida sotsiaalsed nähtused lihtsatesse, kvantifitseeritavatesse terminitesse, mida omakorda saab kasutada üksikisikute, organisatsioonide ja valitsuste juhendamiseks poliitika kujundamisel. Asjade loendamine aga nõuab viisi, kuidas neid võrreldavaks muuta. Ja sotsiaalse elu segaduse tõlkimise käigus kindlatesse kategooriatesse eemaldame paratamatult sellelt konteksti ja tähenduse ning riskime sama palju varjamise või moonutamisega kui ka paljastamisega.

Raamatus „Kvantifitseerimise võrgutused“ uurib juhtiv õigusantropoloog Sally Engle Merry tehnikaid, mille abil kogutakse ja analüüsitakse teavet inimõiguste, soolise vägivalla ja seksuaalkaubanduse globaalsete näitajate väljatöötamisel. Kuigi sellised arvud kannavad endas objektiivse tõe ja teadusliku kehtivuse aurat, väidab Merry veenvalt, et mõõtmissüsteemid kujutavad endast võimu vormi, kaasates oma ülesehitusse sotsiaalsete muutuste teooriaid, kuid tunnistades neid harva otsesõnu. Näiteks USA välisministeeriumi inimkaubanduse aruanne, mis järjestab riike inimkaubandusevastaste meetmete järgimise järgi, eeldab, et inimkaubitsejate süüdistuse esitamine kurjategijatena on tõhus parandusstrateegia, jättes tähelepanuta kultuurid, kus naisi ja lapsi müüvad sageli nende endi pered. Nagu Merry näitab, on näitajad tõepoolest ahvatlevad oma lubaduses anda konkreetseid teadmisi maailma toimimise kohta, kuid neid rakendatakse kõige edukamalt koos kontekstirikkate kvalitatiivsete aruannetega, mis põhinevad kohalikel teadmistel.