Isehakanud Lapsetu

Luule. „Liigu Edward Leari, Lewis Carrolli, dr. Seussi, hea vana Anoni ja võib-olla isegi William Blake'i asemele pärast seda, kui mitu pinti õlut on joonud. Siin on Cody Walker, kes kuulutab ja kaupleb „jääpurika jalgratta vastu“, „pisarateoru kümneks heaks aastaks“. Poliitiline, isiklik, see raamat on mänguline, sisutihe, ennekuulmatult moest läinud (jumal, riimi küllaga!), see kogumik sünget, armsat aaret, mis on loodud kogemata ja puhta tahte läbi. Ettevaatust: „ISSAND kõditab sind sulgedest tolmuharjaga ja annab sulle kummiraua ja lööb sind hanega päris hanega.“ Kas need libedad leiutised – „kõik hargneb lahti“ – on tõesti luule? Need tulenevad oma iidsest keskteest ärkveloleku ja une vahel ja mida kuradit: nad mõtlevad.“ – Marianne Boruch



„Cody Walkeri teoses „ISEVIISULINE MITTEKINDLA LAPSE“ laulab luuletaja-isa oma vastsündinud beebile (loe „Hällilaulu“ või „Väikest sviiti“ ideaalsete väikeste rõõmuportsjonite saamiseks), kuid ka tema lapselikul mängulisusel on sisemine allikas. Walkeri uue kogu kergetel värssidel on sageli tumedad servad (vt „Aed“ või „Me vihkasime oma elu“) ning tema sotsiaalsed ja poliitilised satiirid on vankumatud. Sellegipoolest tuletab see riimimisgeeniusega sõnavõlur meile meelde, kui vastupandamatult rõõm püsib.“ – Mary Jo Salter