Sall

„Rall“ peetakse moodsaks klassikaks – kahevaatuseliseks meistriteoseks. Läbistavate kujundite kaudu esile kutsutud õudus ja kõledus – esmalt holokausti koonduslaagri mõrva jäleduse kaudu, teiseks mõrvatud lapse ema silmade läbi, kes on nüüd kolmkümmend aastat hiljem „hull naine ja raisk“ – pakub lugejale jahmatava pilguheite „ellujäänu“ tühjadesse kannatustesse.
Loos „Rall“ vaatab naine nimega Rosa Lublin pealt, kuidas koonduslaagri valvur mõrvab tema lapse, kes on vaevu kõndima hakanud. Rall, mis oli lapse turvatekk ja ainus vara, ilmub uuesti teises loos „Rosa“. Rosa ilmub kolmkümmend aastat hiljem, elades Miami hotellis ja tundes eluaegse valu pinget: tühjust, mida tekitab lapse tapmise nägemine, oma valusate mälestustega toimetulek, mida tal kästakse unustada, ja isegi praegu kohtlemine isendi, mitte inimesena.