Kuuekümnendad

Kui maailmasõjad iseloomustasid kahekümnenda sajandi esimest poolt, siis kuuekümnendad määratlesid teise poole, toimides pöördepunktina, mille ümber on tänapäeva aeg pöördunud. Alates popmuusikast kuni individuaalsete vabadusteni on läänemaailma maitsed ja veendumused kustumatult selle tormilise kümnendi mõjuga kaetud.

Raamides kuuekümnendaid perioodina 1958–1974, väidab Arthur Marwick, et see pikk kümnend tõi kaasa kultuurirevolutsiooni – revolutsiooni, mis möllas kõige selgemini Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias. Marwick jäädvustab sündmused ja liikumised, mis kujundasid elu sellisena, nagu me seda teame: noorte subkultuuri tõus kogu läänes; kodanikuõiguste liikumise istumisstreigid ja marsid; Suurbritannia üllatav tõus juhtpositsioonile moe- ja muusikamaailmas; Vietnami sõja ümber puhkenud torm; 1968. aasta Pariisi tudengiülestõus; feminismi kasvav jõud ja palju muud. Mõne jaoks oli see vabanemise ja poliitilise progressi kuldajastu; teiste jaoks ajastu, mil ülistati kõdunemist ning õõnestati turvalist moraalset ja sotsiaalset raamistikku.

Kuuekümnendad ei olnud lühiajaline ekstaasi ja liialduste ajastu. Vastupidi, see kümnend pani paika kultuurilise ja sotsiaalse tegevuskava ülejäänud sajandiks ning jättis sügavaid lõhesid tunda tänaseni.