Naerata

Äsja uude korterisse kolinud Victor Forde, esimest korda aastate jooksul üksi, läheb igal õhtul Donnelly pubisse õlut jooma, rahulikult.

Ühel õhtul katkestatakse tema joomine. Lühikestes pükstes ja roosas särgis mees toob oma õlle ja istub maha. Ta justkui teab Victori nime ja mäletab teda kooliajast. Ütleb, et mehe nimi on Fitzpatrick.

Victor ei salli teda esimesest silmapilgust, samuti ei meeldi talle mälestused, mida Fitzpatrick esile kutsub viiest aastast, mil ta kristlike vendade juures õppis. Ta toob esile ka teisi mälestusi – Rachelist, oma kaunist naisest, kellest sai kuulsus, ja Victori enda väikesest kuulsusest mehena, kes ütleb raadios välja ütlematu.

Kuid just kooli ja ühe konkreetse Venna mälestused on need, mida ta kontrollida ei suuda – ja mis lõpuks ähvardavad hävitada ta mõistuse.