Sotsiaalturundus

Sotsiaalturundus on saanud enneolematut tähelepanu ja tuge valitsuselt, erasektorilt ja heategevusorganisatsioonidelt kogu maailmas. Sotsiaalturundus püüab inimesi harida lootuses, et nad teevad teadlikke (st tervislikke) valikuid toitumise, elustiili ja tervisega seotud küsimustes. Sotsiaalturunduse põhimõtete tõhus rakendamine võib olla keeruline ja vastuoluline. Sotsiaalturunduse planeerimist ei saa taandada lihtsale tegevuste nimekirjale; puudub ühtne edustrateegia ja strateegiad, mis on osutunud edukaks ühe elanikkonnarühma puhul, ei pruugi üle kanduda teistele elanikkonnarühmadele. See tekst uurib tõhusate sotsiaalturundusprogrammide uurimise, planeerimise ja rakendamise keerukust, kasutades illustreerivaid näiteid nii edukatest kui ka ebaõnnestunud reaalsetest programmidest.
Autorid pakuvad kriitilise analüüsi sotsiaalturunduse kui kontseptsiooni päritolu ning selle toetajate ja vastaste väiteid, et tuua esile, mida sotsiaalturundus suudab ja mida mitte saavutada. Sellele järgneb ülevaade strateegilistest küsimustest, mida tuleb sotsiaalturundusprogrammide väljatöötamisel arvesse võtta, sealhulgas veenmiskindlus, sõnumi asjakohasus ja sõnumi raamimine.
Tekstis käsitletakse peamiselt kultuuriliste tegurite mõju tervisekäitumisele, eetilisi küsimusi ja hoiakuid kui tervisekäitumise aluseks olevaid võtmetegureid. Autorid tutvustavad kontseptsioone, teooriaid ja strateegiaid, mis aitavad kaasa sotsiaalse turunduse sekkumiste väljatöötamisele, testimisele ja rakendamisele.
Raamat sobib nii äri- ja turunduse bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilastele ning neile, kes õpivad sotsiaalturunduse mooduleid.