Tähtede laul

Aastatel 1940–1945 küüditati Hollandist ja mõrvati üle 100 000 juudi (kolmveerand Hollandi juudi elanikkonnast). Üks neist oli Sientje Abram, üheteistaastane Amsterdamist pärit tüdruk, kes tapeti Auschwitzis 1942. aastal. Guus Luijters kohtas Sientje nime esmakordselt, kui ta kirjutas raamatut 18 000 Hollandi lapsest, kes mõrvati Saksa okupatsiooni ajal. Kuid ta ei suutnud tema kohta midagi teada saada. Kõik, kes teda tundsid, tapeti samuti. Ja erinevalt Anne Frankist ei jätnud ta maha mingeid kirjalikke ülestähendusi. Siis ühel õhtul alustas Sientje Luijtersiga poeetilist dialoogi. Tulemuseks on „Tähtede laul“, milles Sientje meenutab tänavat, kus ta veetis oma lapsepõlve, ja vana juudi Amsterdami kadunud maailma. Viimases osas on 331 Rapenburgerstraati lapse nimed, kelle natsid tapsid. „Tähtede laul“ on kaasahaarav ja kohutav raamat ksenofoobiast, kultuurilisest amneesiast ja avalikust mälust.