Sotsiaalse ebasoodsa olukorra lahendamine õpetajakoolituse kaudu

See raamat käsitleb ebasoodsas olukorras olevate ja vaese taustaga õpilaste õpetamisega seotud võtmeküsimusi ning pakub õpetajatele ja õpetajakoolitajatele väärtuslikku teatmikku ja pedagoogilist tööriista. Uuringud on järjepidevalt näidanud, et kõige majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatel õpilastel on kõige kehvemad õpitulemused. Valitsuse kokkuhoiupoliitika ja koolidele avaldatav tulemuslikkuse surve võivad seda ebavõrdsust süvendada. Siiski on paljud õpetajad endiselt halvasti informeeritud sotsiaalse ebasoodsa olukorra mõjust õpilaste õppimisele ja seetõttu on nad halvasti ette valmistatud sobivate õpetamismeetodite kasutamiseks. Tekst uurib kriitiliselt varasema poliitika ja praktika õppetunde, arutleb ebasoodsas olukorras olevate laste kooliõppe kognitiivsete ja afektiivsete aspektide üle ning uurib uurimistulemuste pedagoogilisi tagajärgi. Kasutades olemasolevate uuringute tulemusi, uurib raamat põhjuseid, miks mõnel praktikantidel ja õpetajatel puudub kriitiline vaatenurk vaesuse kontekstidele ning miks neil võib olla vaesuses elavate õpilaste suhtes puudulik arusaam, mis viitab sellele, et nad ei ole võimelised õppima ja vajavad kontrolli. See selgitab mõningaid seoseid vaesuse, erivajaduste, kirjaoskuse ja hariduslike saavutuste vahel ning keskendub parendusstrateegiatele.