Ajutine linn

Suurem osa arhitektide, linnaplaneerijate ja planeerijate erialasest väljaõppest, mõtlemisest ja strateegiatest on rangelt kolmemõõtmelised. Tegelikkuses on linn muidugi neljamõõtmeline ning planeerimis- ja projekteerimisstrateegiates tuleb tunnistada aja mõju. Samamoodi on suhteliselt vähe analüüsitud ajutiste, lühiajaliste või „vahepealsete” tegevuste olulisust linnapiirkondades. Ajastul, kus nappide ressursside surve kasvab, ei saa me oodata pikaajalisi lahendusi tühjuse või mahajäetuse probleemidele. Selle asemel peame ajutisi kasutusviise pidama üha õigustatumaks ja olulisemaks omaette. Need võivad olla võimas tööriist, mille abil saame tilgutades anda algatusi järkjärgulisteks muutusteks – vastavalt ressurssidele –, juhindudes samal ajal ebamäärasest visioonist.

Peter Bishop ja Lesley Williams uurivad arhitektuuri, linnaplaneerimise ja taaselustamise tippspetsialistide kasvavat huvi linnapiirkondade maa ja hoonete ajutise, vahepealse, hüpik- või vahepealse kasutamise vastu. Nad uurivad selle nähtuse päritolu ning sotsiaalseid, majanduslikke ja tehnoloogilisi põhjuseid ning selle kohta tänapäevases planeerimisteoorias ja -praktikas. „Ajutine linn“ seab kahtluse alla meie pühendumuse pikaajalistele strateegiatele ja üldplaneeringutele ning küsib meie võimet neid saavutada kasvavate ressursipiirangute ning poliitilise ja majandusliku ebakindluse tingimustes. Raamat sisaldab 68 mitmekesist juhtumiuuringut Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis illustreerivad ajutise kasutamise võimalusi ja nende pakutavat kasu.

See on oluline lugemisvara kõigile neile, kes püüavad suurte muutuste ajastul lahendada linna uuendamise praegusi probleeme. See pakub prisma, mille kaudu vaadelda linna kui rikkalikku mosaiiki ajaliselt piiratud, kuid inspireerivatest linnainterventsioonidest.