Rekonograafid

See on esimene raamat, mis on pühendatud luurele Esimese maailmasõja ajal tekkivas tankikorpuses. See on tähelepanuta jäetud valdkond, hoolimata möödaminnes mainimistest luurele mitmetes varajastes tankikorpuse ajalugu käsitlevates raamatutes. See on ka esimene katse pakkuda kontseptuaalset raamistikku, mille abil vaadelda luure- ja luuretööd ning näha seda laiemas sõjalise luure kontekstis. Mõiste „rekonograafia” lisamine sõjalisse leksikonisse juhib tähelepanu vähetuntud monograafiale sellel teemal, mis pole varem kunagi populaarsesse valdkonda jõudnud. Tankide kasutuselevõtt läänerindel 1916. aastal pani aluse uuele soomussõja vormile. Pärast nende ristimist 15. septembril 1916 muutusid tankid sõltuvaks vähestest luureohvitseridest, kes neid lahingus juhendasid. Nende ohvitseride tähtsust tunnustati täielikult tankikorpuse enda sees, kuid vähem väljaspool. Luureohvitserid moodustasid andekate meeste eliitrühma, erilise kasti, kelle panus tekkivasse tankikorpusesse oli palju suurem, kui nende arv võiks arvata. Seetõttu on üllatav, et nende ohvitseride panust on seni Esimese maailmasõja Briti tankioperatsioonide historiograafias tähelepanuta jäetud. See raamat püüab pakkuda köitvat materjali mitmel tasandil: see püüab koondada tankiluure ja -luureohvitseride tegevust, oskusi ja tehnikaid ning hinnata nende kohta ja panust Briti tankioperatsioonides Esimeses maailmasõjas; see asetab tankiluuretöö laiemasse luure- ja luuretegevuse konteksti enne sõda ning pakub ka juhtumiuuringu pingetest, mis paratamatult tekivad, kui uus vein valatakse vanadesse pudelitesse või proosalisemalt öeldes uus tehnoloogia olemasolevatesse organisatsioonidesse. On olnud vaja luua kontseptuaalseid struktuure, mille abil saab luureoperatsioone analüüsida; see püüab elu sisse puhuda sellesse, mida mõned võivad pidada igavaks tehniliseks teemaks, pühendades ruumi tankikorpuse luure- ja luuretegevuse võtmeisikutele. Õnneks ja võib-olla just nende tegevuse tagajärjel olid nad tolle aja tankikorpuse ühed värvikamad ja huvitavamad tegelased. Autorile WFA-Helion Holmesi auhinna andmisel jõudsid kohtunikud järeldusele, et "tema töö peegeldab põhjalikku uurimistööd, kõrget kirjutamisstandardit ja märkimisväärset originaalsust".