Atlandi-ülene Kesk-Euroopa

Kuigi seda terminit tänapäevalgi aeg-ajalt kasutatakse, on sellel vähe sellist jõudu kui 1980. ja 1990. aastate alguses ning poliitilise ja intellektuaalse projektina on see silmapiirilt taandunud. Nende riikide selgelt eristuva kultuuriprofiili pooldajad – kõik nüüdseks kaasatud Atlandi-ülese integratsiooni protsessi – kasutasid terminit "Kesk-Euroopa" vastuseisuna Ida-Euroopa geopoliitilisele sildile. See raamat käsitleb riikidevahelisi praktikaid, mis ühendasid ajakirju teiste meediakanalitega 1980. aastate keskel, levitades Kesk-Euroopa ideed samaaegselt nii idas kui ka läänes. Kasutatakse mitmeid uusi metoodikaid, sealhulgas GIS-kaardistamise visualiseerimist, mis asetab poliitilis-kultuurilise ajakirja palju suurema kultuurisüsteemi keskseks sõlmeks. Mis on juhtunud liberaalse humanistliku filosoofiaga, mida "Kesk-Euroopa" kunagi esile kutsus? Üleminekuajastu algusaastatel asendus Haveli, Konrádi, Kundera ja Michniku ​​jagatud liberaalne humanistlik vaatenurk kiiresti majandusliku liberalismiga, mis arenes neoliberaalseks poliitikaks ja praktikaks. Autor jälgib kontseptsiooni trajektoori tänapäevani, lugedes selle materiaalseid ja intellektuaalseid jälgi postkommunistlikus maastikus. Ta uurib, kuidas rahvusvahelise veebipõhise meedia praegune kasutamine järgib varasema, „dissidentliku“ kirjanike põlvkonna loogikat ja praktikat.