Tsaaripomm
Tavaline hind
€21,95
Ühiku hind
/
Ei ole saadaval
30. oktoobril 1961 viis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL/Nõukogude Liit) läbi kõige võimsama eales loodud tuumarelva katsetuse. Vesinikupomm RDS-202, koodnimega "Ivan" ja läänes tuntud kui "tsaaripomm", detoneeriti Barentsi meres Novaja Zemla saarestikus Severnõi saare Suhhoi Nosi neemel.
Tsaaripomm lasi lahti umbes 58 megatonni TNT-d, tekitades 8 kilomeetri/5 miili laiuse tulekera ja seejärel seenekujulise plahvatuse, mille haripunkt ulatus 95 kilomeetri (59 miili) kõrgusele. RDS-202 tekitatud lööklaine hävitas epideemiast 55 kilomeetri (34 miili) kaugusel asuva küla, põhjustas ulatuslikku looduskahju kümnete kilomeetrite raadiuses kaugemal ja tekitas kuumalaine, mida oli tunda kuni 270 kilomeetri (170 miili) kaugusel. Ja ikkagi oli see vaid üks 45-st tuumarelvakatsetusest, mis ainuüksi 1961. aasta oktoobris NSV Liidus läbi viidi.
Aastatel 1949–1962 lasid Nõukogude Liit vabas õhus õhku 214 tuumapommi. Kümneid neist lasti välja spetsiaalsete katseüksuste lennukitelt. Kõnealused üksused olid varustatud kõigi pommituslennukitega – alates Tupolev Tu-4-st ja Tupolev Tu-16-st kuni hiiglasliku Tu-95-ni – ja nende mehitatud olid mehed, keda kõnekeeles kutsuti „kurtideks ja tummadeks“, kes olid vandunud täieliku saladuse hoidmisele ning elasid ja teenisid ülejäänud maailmast eraldatult. Sageli töötades oma spetsiaalselt modifitseeritud masinate piires ja katsetades samal ajal kujuteldamatu hävituspotentsiaaliga relvi, pääsesid mitmed neist katastroofist vaid napilt.
Rikkalikult autentsete fotode ja eritellimusel joonistatud värviprofiilidega illustreeritud „Tsar Bomba“ jutustab loo õnnetuses osalenud lennumeeskondadest ja nende lennukitest, mis kõik olid enam kui poole sajandi vältel hoolikalt varjatud mitte ainult raudse eesriide, vaid ka paksu saladusloori taha.
Tsaaripomm lasi lahti umbes 58 megatonni TNT-d, tekitades 8 kilomeetri/5 miili laiuse tulekera ja seejärel seenekujulise plahvatuse, mille haripunkt ulatus 95 kilomeetri (59 miili) kõrgusele. RDS-202 tekitatud lööklaine hävitas epideemiast 55 kilomeetri (34 miili) kaugusel asuva küla, põhjustas ulatuslikku looduskahju kümnete kilomeetrite raadiuses kaugemal ja tekitas kuumalaine, mida oli tunda kuni 270 kilomeetri (170 miili) kaugusel. Ja ikkagi oli see vaid üks 45-st tuumarelvakatsetusest, mis ainuüksi 1961. aasta oktoobris NSV Liidus läbi viidi.
Aastatel 1949–1962 lasid Nõukogude Liit vabas õhus õhku 214 tuumapommi. Kümneid neist lasti välja spetsiaalsete katseüksuste lennukitelt. Kõnealused üksused olid varustatud kõigi pommituslennukitega – alates Tupolev Tu-4-st ja Tupolev Tu-16-st kuni hiiglasliku Tu-95-ni – ja nende mehitatud olid mehed, keda kõnekeeles kutsuti „kurtideks ja tummadeks“, kes olid vandunud täieliku saladuse hoidmisele ning elasid ja teenisid ülejäänud maailmast eraldatult. Sageli töötades oma spetsiaalselt modifitseeritud masinate piires ja katsetades samal ajal kujuteldamatu hävituspotentsiaaliga relvi, pääsesid mitmed neist katastroofist vaid napilt.
Rikkalikult autentsete fotode ja eritellimusel joonistatud värviprofiilidega illustreeritud „Tsar Bomba“ jutustab loo õnnetuses osalenud lennumeeskondadest ja nende lennukitest, mis kõik olid enam kui poole sajandi vältel hoolikalt varjatud mitte ainult raudse eesriide, vaid ka paksu saladusloori taha.
Tsaaripomm