Türgi kaleidoskoop

"Kui Jenny White saabus 1975. aastal Türki, et omandada magistrikraad Ankaras, polnud tal aimugi, et riik ja tema ülikool olid juba mässitud ägedasse kodusõtta. Ta õppis kiiresti. Lihtsa igapäevase loengus käimise käigus kohtas ta relvastatud transportijaid, kuule, pomme ja muid ohte. Selleks ajaks, kui ta 1978. aastal lahkus, oli kogu riiki haaranud tänavavägivalla polariseerunud raev "vasakpoolsete" ja "parempoolsete" vaadetega rühmituste vahel. Kodanike vaheline usaldus lagunes ja tolerantsus teistsuguse mõtlemise või käitumise suhtes kadus. Kokkulepe oma fraktsiooni juhiga ja tema kuuletumine oli ülioluline. See polnud aeg, mis võimaldas keerukust või nüansse. Autori isiklikel kogemustel ja põhjalikel suulistel ajaloointervjuudel vanemate türklastega, kes elasid läbi selle tormilise perioodi – ja mida on mõjutanud tema aastatepikkune etnograafiline uurimistöö selles riigis – uurib see graafiline narratiivne raamat poliitilise fraktsioonilisuse päritolu ja selle laskumist vägivallaks 1970. aastate Türgis kuni 1980. aasta riigipöördeni. White'i neli peategelast on väljamõeldud." loomingut, mis on inspireeritud kümnetest päris inimestest, kes osalesid tolleaegses raevus. Nende hulgas on nii vasakpoolseid kui ka parempoolseid, mehi ja naisi, kes erinevatel vastuolulistel põhjustel liitusid äärmuslike rühmitustega ja osalesid poliitilises vägivallas. Nende elavate, reaalsete lugude kaudu nende tegelaste võitlustest oma tee leidmisel ideoloogiliste lähenemisviiside ja rühmituste tihniku ​​​​läbi, pakub raamat kaasahaaravat narratiivi selle kohta, mis ajendab inimesi autokraatliku juhi käsul osalema poliitilise vägivalla aktides, mis toob kaasa suuri isiklikke kaotusi nii neile endile kui ka oma peredele. Jenny White'i raamat uurib ka seda, mis motiveerib inimesi nendes olukordades end uuesti ohtu seadma, et lahku lüüa äärmuslikest rühmitustest, mis on nende elu neelanud.