Loominguline kirjutamine

Kas traditsiooniliselt kirjanduse raamidest väljapoole jäävateks peetud tehnikad, sealhulgas tekstitöötlus, andmebaaside loomine, identiteedi šifreerimine ja intensiivne programmeerimine, suudavad inspireerida kirjutamise taasleiutamist? Internet ja digitaalne keskkond pakuvad kirjanikele uusi väljakutseid ja võimalusi loovuse, autorluse ja oma suhte keelega ümbermõtestamiseks. Enneolematu hulga tekstide ja keelega silmitsi seistes on kirjanikel võimalus minna uute tekstide loomisest kaugemale ning hallata, analüüsida, omastada ja rekonstrueerida juba olemasolevaid tekste.

Lisaks oma mitteloomingulise kirjutamise kontseptsiooni selgitamisele, mis on ka tema populaarse kursuse pealkiri Pennsylvania ülikoolis, loeb Goldsmith kirjanike töid, kes on selle väljakutse vastu võtnud. Uurides laia valikut tekste ja tehnikaid, sealhulgas Google'i otsingute kasutamist luule loomiseks, kohtusaali ütluste omastamist ja robo-poeetika võimalikkust, seob Goldsmith selle hiljutise töö praktikatega, mis pärinevad 20. sajandi algusest. Kirjanikud ja kunstnikud nagu Walter Benjamin, Gertrude Stein, James Joyce ja Andy Warhol kehastasid eetost, kus teksti konstrueerimine või kontseptsioon oli sama oluline kui tulemuseks olev tekst ise. Laiendades seda traditsiooni digitaalsesse valdkonda, pakub mitteloominguline kirjutamine uusi viise identiteedi ja tähenduse loomise mõtlemiseks.