Veritas

2012. aastal teatas Harvardi teoloogiakooli staarprofessor dr Karen King Vatikani lähedal toimunud teaduskonverentsil menuka leiu: ta oli leidnud iidse papüürusefragmendi, millel Jeesus kutsub Maarja Magdaleenat „oma naiseks“. Avastus jõudis esileheuudistesse üle maailma – kui varakristlased uskusid, et Jeesus oli abielus, oleks see ohustanud mitte ainult tsölibaadis elavat, ainult meestest koosnevat preesterlust, vaid kogu usu 2000-aastast ajalugu. Piibliõpetlased olid raevus, kuid Kingil olid laitmatud volitused maailmakuulsa autoriteedina gnostiliste evangeeliumide naisfiguuride alal. „Jeesuse naise evangeelium“, nagu ta oma avastust nimetas, oli nii tema karjääri krooniv saavutus kui ka võimas tõend tema argumentidele, et kristlusest oli algusest peale olemas alternatiivseid ja palju kaasavamaid versioone. Kingi leiust loo kirjutamiseks määratud auhinnatud ajakirjanik Ariel Sabar hakkas papüüruse kohta murettekitavaid küsimusi välja kaevama. Tema ülemaailmne uurimine viis Florida sisemaal asuvasse maakülla, kust ta avastas ülikoolist väljalangenud naise, kelle abikaasa oli naisprohvet, kummalise mineviku Saksamaal ja piinarikka suhte katoliku kirikuga. Mida sügavamale Sabar kaevus "Jeesuse naise evangeeliumi" saladustesse, seda sürreaalsemaks lugu muutus.